Fotograafia – valgus.
Valgus on elektromagnetlaine, mis on nähtav inimsilmale.
Tema lainepikkus ja värvid on:
- loomulik valgus – valgusallikaks päike
- kunstlik valgus – inimese loodud valgusallikas
Valguse temperatuur:
- küünal 1700K
- 40W hõõglamp 2500K
- päikeseloojang 3000K
- fotohalogeenlamp 3200K
- keskpäevane päike 5000K
- välklamp 5500K
- pilves taevas keskpäeval 6500K
- selge päev varjus 7500K
- videvik 12000K

Varjud
Kus on valgus, seal on vari. Vari on valgustamata ala, kus on valgust. Seda seetõttu, et valgus liigub sirgjooneliselt, olenevalt objektist tekib täisvari ja osaline vari.


Valguse peegeldumine
Valguse peegeldumine on hea pildistamise jaoks väga oluline. See juhtub nii loodusliku kui ka kunstliku valgusega. Loomulik valgus tuleb igalt peegeldavalt pinnalt, millele langevad näiteks valguskiired ja mis seejärel sisenevad kaamerasse. Sama kaamera välkude tekitatud tehisvalgus on pehmema valguse jaoks vastuvõetav.

Diafragma
Seade, mis kitsendab läätse läbivate valguskiirte ristlõiget. Kasutatakse filmi heleduse vähendamiseks särituse ajal ja teravussügavuse suurendamiseks.

Fookuskaugus
Määrab objektiivi suurenduse. Selle määrab optilise keskpunkti kaugus andurist ja mõõdetakse millimeetrites. Tavaliselt on objektiivile kirjutatud millimeetrid. Keskmise fookuskaugus on 50 millimeetrit. Ka nurk on sellega väga tugevalt seotud. See näitab kraadides, kui lai on pildi ala.
Erinevad objektiivide tüübid
fiksobjektiivid — fikseeritud fookuskaugus. Sobib portreefotode tegemiseks.
suumobjektiivid — objektiivid, mille fookuskaugust saab muuta.
teleobjektiivid — eriti pika fookuskaugusega objektiivid. Kasutatud loodus- ja spordifotograafide poolt.
lainurkobjektiivid — mahuvad raami sisse isegi lühikese vahemaa tagant laia ala.
makro–objektiivid — võimaldab teha suuri pilte mitmekümne sentimeetri kauguselt.
tily-shift-objektiivid — Moonutab pilti väga palju, muutes selle mänguasjaks.
ISO
Kaamerate ISO näitab sensori tundlikkust valgusele. Vaikimisi on kaameratel aktiveeritud AutoISO, mis valib tundlikkuse ise.
Filtrid
kaitse- ja ultraviolettfiltrid (UV) – kõik filtrid kaitsevad objektiivi, kuid see filter on ilma värvusvarjundita ning ei mõjuta pildi tulemust.
polarisatsioonifiltrid – need filtrid kõrvaldavad soovimatud peegeldused pindadelt, muudavad taevasina tumedamaks ja toovad välja pilvede detailid
neutraalhallid filtrid (ND) – need objektiivid vähendavad objektiivi jõudva valguse hulka värvustasakaalu muutmata.
kontrastiparandusfiltrid – kasutatakse reeglina must-valgete piltide tegemisel, võimaldades mängida kontrastsusega
infrapunafiltrid (IR) – eesmärgiks takistada infrapunalainepikkusel liikuvat valgust sensorile
värvustasakaalu muutvad filtrid – nagu nimigi ütleb, et parandab värvustasakaalu. Näiteks pildistatav paber jääb ikka valge ja inimese nahatoon roosakas
kindlat värvitooni neelavad filtrid – peegeldavad soovitud värvitooni tagasi, lastes ülejäänud värvid läbi
eriefektifiltrid – siia alla kuuluvad nn. fun-filtrid. Näiteks muudavad läikivad pinnad säravamaks, usustavad teatud ala pildist, muudavad pildi värve mahedamaks jne